Hannu Rinne,  2019 
Hannu Rinne veab veebilehte Perinnemestari (otse tõlkides Traditsioonimeister, aga sisu poolest Vana Sepp), ta on samanimelise YLE TV1 telesaate stsenarist ja seitsme Traditsioonimeistri raamatu autor, temast on saanud veebituutor, ta kirjutab, õpetab ja annab nõu vanade majade taastamise asjus.

Umbes 110 aastat vana palksein, mille peal on lauakuhi. Linaõlivärv on maha kulunud, aga pole hullu - puu märgub, aga ka kuivab. Seinas ei ole olnud tuulutusava, kuid sellestki pole häda midagi: puu kuivab läbi linaõlivärvi.
Hingav struktuur võtab vastu ja vabastab vett. Vanas ehitusfilosoofias nii väga ei kardetud, et mõni koht märjaks saab. Kõige tähtsam oli, et maja saaks ära kuivada. Enamik looduslikke materjale toimib niiskuse osas hästi: vesi ei jää nende sisse ega taha kinni.

Minu vanaisa ajal ehitati nii, nagu seda oli varemgi tehtud. Materjale ja ehitusvariante väga palju ei olnud, nii et ehitajad tundsid lähteaineid ja töövõtteid ning majad osutusid korralikeks. Enamik 20. sajandi alguse uutest tööstusmaterjalidest lähtus vanast ehitustraditsioonist, näiteks ehitusplaadid olid freesitud ja pressitud puidust. Energiatõhusus polnud küll parim võimalik, kuid lihtsad ja õhemad konstruktsioonid jäid kindlasti kuivaks. Tõenäoliselt ei saanud ehitajad aru, et ehitavad hingavat maja, kuid looduslikud materjalid olid ainsad ehituseks saadaolevad materjalid ning neist sai vägisi hästikuivavaid ja tervislikke maju.

Vee kummalised liikumised

Väidetavalt on vanad majad hingavad või nende algsed ehitusmaterjalid hingavad. See ei tähenda, et õhk puhuks akendest läbi ja nurkades tuul tõmbab. Mõiste hingavus on laenatud riietelt, sellest rääkides mõeldakse näiteks puuvillast särki, mis higistades märjaks saab ja hiljem seljas kuivab. Majas tähendab hingav konstruktsioon vee liikumist ehitusmaterjalides. Reeglina on juttu veest gaasilisel kujul, kuid mõnikord ka vedelal kujul.

Õhus on alati vett veemolekulide kujul, mida te ei näe, maitse, haista ega tunne. Kogus on väike: kuivas elutoas on ühes kuupmeetris keskmiselt vaid 5–10 milliliitrit vett ehk veidi alla supilusikatäie. Talvel, kui on väga külm, on kuupmeetris välisõhus vaid üks milliliiter vabu veemolekule. Need milliliitrid on absoluutsed veekogused, mis on väga väikesed: vaid paar osa milliliitri kohta kogu õhuhulgast on vesi.

Õhuniiskusest rääkides mõõdetakse vee hulka suhtelise niiskusena. See tähendab vee kogust, mis võib õhus olla vaba. Kui niiskus jõuab 100 protsendini, kondenseerub osa molekule lähimale külmale pinnale nähtava vee või kastena. Mida soojem on õhk, seda rohkem seotakse sellega  vabu gaasilisi veemolekule. 90-kraadises saunas võib ühes kuupmeetris olla 2,5 detsiliitrit vett. Kui sauna termomeeter näitab +25 kraadi ja suhteline õhuniiskus on 60 protsenti, on igas õhukuubis 14 milliliitrit veeks muudetud gaasilisi veemolekule. Mõlemal juhul hõljuvad molekulid õhus ega tekita hoonele probleeme.

Gaasiline vesi muutub probleemiks, kui see kondenseerub külmal pinnal. Sauna akna juures on külm ja seetõttu kondenseerub vesi aknale. Klaasist alla nõrguv vesi niisutab raamialust puitu, mis on mädanemisohus. Sama nähtus ilmneb ka siis, kui võtate suvel külmkapist külma õllepudeli ja asetate selle lauale: mõne aja pärast läigib külma pudeli pind veest, mis on selle pinnale kondenseerunud õhus olevatest veemolekulidest.

Kastepunkt näitab temperatuuri, mille juures vesi kondenseerub. Kui õhu suhteline niiskus on kõrge (80–90%), piisab paarikraadisest temperatuurilangusest, et vesi hakkaks kondenseeruma. Kui õhk on kuiv, võib see pikalt jahtuda, enne kui suhteline õhuniiskus tõuseb nii kõrgele, et gaas kondenseerub veeks. Talvel kuivas ruumiõhus õllepudel ei higista.

Kastepunkt ehk küllastuspunkt ei ole sama, mis külmumispunkt. Kondensatsioon võib tekkida igal temperatuuril. Talvel auto esiklaas külmub, sest esiklaas on ümbritsevast õhust külmem ja õhus olevad molekulid kondenseeruvad külmale pinnale. Mõnikord pole molekulid üldse vedelas olekus, vaid gaas muutub otse jääks. Ja ka vastupidi, jää võib aurustuda otse õhku: pakaselise ilmaga kuivab pesu nööril.

Eelnevad näited osutavad, et õhus olev gaasiline vesi (veeaur) kondenseerub teatud tingimustel külmal pinnal. See võib juhtuda ka maja konstruktsioonide sees. Kui maja on õigesti ehitatud, liiguvad molekulid läbi seina või laepealse väljapoole, kahju tekitamata. Kaasaegne maja on ehitatud tihedalt, pudeliks, et niiskus konstruktsioonidesse ei satuks. Vana maja konstruktsioonidesse gaasiline vesi pääseb, aga pääseb sealt ka välja.

Molekulide teekond

Kahe erineva ruumi vaheline niiskus kipub ühtlustuma. Kui korteri õhus on palju veemolekule ja väljas vähe, alustavad molekulid teekonda läbi seina väljapoole. Suvel, kui sise- ja välistemperatuur on ligikaudu samad, on liikumist vähe. Talvel seevastu gaasilist vett on jääkülmas õhus väga vähe, mistõttu on liikumine seest väljapoole tugev. Vanamoodne maja on hingav, mis tähendab, et selle materjalid suudavad õhust niiskust imada, üle kanda järgmisele materjalile ja lõpuks välja. Ruumis olevad veemolekulid imenduvad tapeedi ja laudise sisse ning sealt edasi saepuru või palktalade sisse. Väljas võib olla palksein või üks kuni kaks kihti laudist ja värvi, mille kaudu niiskus välisõhku aurustub. Kuni kõik materjalid on hingavad, ei teki seinaga probleeme. Kui välissein värvida lateksiga, jääb niiskus selle taha kinni. Kui niiskust on piisavalt, tekivad piisad, mis võimaldavad mikroobide kasvu.

Suurem osa elamisel tekkivast niiskusest läheb ventilatsiooni kaudu õue, kuid osa niiskust liigub läbi seina välja. Veemolekulide edasi-tagasi liikumine toimub ka seintes, kui näiteks köögis söögitegemisel või magamistoas magamisel tekkiv liigne niiskus imendub osaliselt sisepindadesse. Kui toit on valmis ja söödud või magamistuppa hommikul tühjaks jäänud, liigub osa imendunud niiskusest tagasi toaõhku. See on kasulik talvel, kuna siseõhk on liiga kuiv. Veeauru edasi-tagasi liikumine ehitusmaterjalidesse ühtlustab niiskuse kõikumisi ning konstruktsioonidele ei teki kahjustusi. Mida kuivemad on maja konstruktsioonid, seda tõenäolisem on, et kuskil ei voha mikroobid. Teisest küljest on niiskus elanikule kasulik. Muuhulgas saavad inimese hingamisteede limaskestad paremini hakkama niiskes õhus kui kuivas õhus.

Hingav struktuur on ka kindlustus. Vesi ei tohiks kunagi põhiraamistiku sees tilkuda ega kondenseeruda, kuid kui see aeg-ajalt juhtub, kuivab vesi ise ära, kuna tilgad levivad poorses materjalis laiale alale ja aurustuvad kas ruumiõhu sees või väljas. Ühes paarismajas juhtus väike veekahjustus, mille tagajärjel läksid naabrid kaklema, kelle süül leke tekkis ja kes remondi kinni maksab. Paar nädalat kulus klaarimiseks. Kui jõuti kokkuleppele, tuli remondiinsener niiskust mõõtma ja hindama, milline osa aluspõrandast vajab avamist. Aga niiskust enam polnudki, veekahjustus oli ise ennast ära kuivatanud.

Vea võib paljastada ka hingav struktuur ise. Kui näiteks suvila katus lekib, tekib peagi elutoa vaheseinale tume laik, mis viitab lekkele. Pööningu isolatsiooni all olev plastkile koguks aga vett kuid või isegi aastaid. Ka väike pikaajaline leke peidab endas nii suure veekoguse, et konstruktsioonid hakkavad hallitama või mädanema.

Traditsiooniline hingav struktuur aga vigu ei paranda. Ruumi sisepinnad tuleb teha nii õhutihedaks, et õhk läbi konstruktsioonide ei lekiks ning katus peab olema veekindel.

Remondi õigesti

Vana maja algupärased materjalid võimaldavad majal hingata. Renoveerimisel tuleb jälgida, et uued materjalid oleksid ka hingavad. Kui ruum on tapetseeritud plastiktapeediga, kaob seinte niiskust ühtlustav toime. Kui maja väljast värvida lateksiga, jääb niiskus värvi alla laudu mädandama.

Ametlike juhiste kohaselt peab majakonstruktsioonide aurukindlus olema seestpoolt viis korda suurem kui väljastpoolt. Siis võid kindel olla, et niiskus, mis seina sisse läks, läheb teiselt poolt välja. Mõned uuringud ütlevad, et piisab, kui sees on kaks korda tihedam. Veemolekulide pidurdamiseks piisab siseseina õhutõkkepaberist, kilesid pole vaja. Paber hoiab ära ka tuuletõmbuse, st õhk ei pääse sellest läbi, kui paberitööd tehakse hoolikalt.

Tavalises suvemajas on seinakonstruktsioon funktsionaalne, kui ruumi küljel on õhutõkkepaber ja väljas laudvoodri all tuuletõkkeplaat. Vanades majades ei tehta konstruktsioone sageli õpiku järgi, kuid kuna kõik materjalid on hingavad, siis niiskusprobleeme ei teki.

Eelneva kokkuvõte koos pildiga

Numbrid 1–9 tekstis viitavad ülaltoodud pildile.

Hingavus tähendab, et maja konstruktsioonid suudavad vastu võtta ja loovutada nii gaasilises kui vedelas olekus vett. Hingavus seisneb peamiselt selles, et ruumis tekkiv niiskus (õhus olevad gaasilised veemolekulid) liigub läbi konstruktsioonide seestpoolt väljapoole. Neljaliikmeline perekond toodab õhku umbes kümme liitrit vett päevas. Lisaks hingamisele ja higistamisele tekib niiskust pesu kuivatamisel ja toidu valmistamisel.

Niiskuse ülekanne läbi konstruktsioonide (1, 5 ja 6) on talvel kõige tugevam, siiski toimub tippniiskuse (2) tasandumine mõne tunni jooksul.

1. Kõik seinakihid on hingavad. Niiskus liigub takistamatult läbi tapeedi, krohvi, poorse puitkiudplaadi, palkide või saepuru, tõrvapaberi, plangutuse ja linaõlivärvi välisõhku.

2. Niiskushüpped ühtlustuvad. Köögis süüa tehes imendub niiskus seina, söögiteo lõppedes naaseb niiskus tuppa.

3. Seinas on plastiktapeet ja niiskus ei liigu seina sisse. Ei kahjusta maja, kuid halvendab siseõhu kvaliteeti.

4. Niiskus satub seina sisse, kuid peatub välisseinas plastvärvi taga ja võimaldab mikroobide kasvu.

5. Niiskus tõuseb maapinnast ja liigub aeglaselt läbi põranda korterisse. Põrand ei saa märjaks, sest niiskus ei jää selle sisse kinni.

6. Korteris tekkiv niiskus kandub ka pööningule. Ruumipoolsed pinnad, sisepinnad aeglustavad niiskuse tungimist laepealsele. Pööningul ei tohi olla isolatsiooni peal tihenduskihti, et niiskus selle alla kinni ei jääks.

Hingavus ei ole ventilatsioon. Hingavus ei tähenda ka, et pragudest õhku sisse hoovaks. Kontrollitud ventilatsiooniga tegelevad väljatõmbe- ja asendusõhuventiilid (7). Ventilatsiooniga saab korter suvel palju ja talvel pakasega peaaegu üldse mitte niiskust. Õhk vahetub ja niiskus eemaldatakse kütmisel läbi kamina (8a). Kui tuli on kustunud, eemaldatakse õhk läbi tähtklapi (8b) või lõõris oleva ventilatsiooniklapi.

Hingavad materjalid toimivad ka kindlustusena. Kui vesi majas lekib või kondenseerub kuskil, siis seda on varem või hiljem näha. Näiteks lekkiva katuse (9) vesi tilgub läbi laepealse ja on vaheseinal nähtav. Kui seal vahel oleks kile, jääks kogunev vesi kuudeks või aastateks peitu.