Eesti Ekspressi ehituslisa, 2007

Tugevnev ökotrend toob aina rohkem sõpru tsellulooskiust soojustusele. Miks on vanapaber seina vahel hea?
Tselluloossoojustusi on maailmas sadu ja igal tegijal on oma tootenimi. Üks ameeriklaste tselluvillu kannab nime Applegate ja õun on ka toote tunnuspildiks. Mis on õunal ühist tselluvillaga? Eks niipalju, et see asi, mis hammustada kõlbab, endast inimesele ohtu ei kujuta. Mis ei tähenda uusi originaalseid toitumisharjumusi, vaid seda, et rohelise õuna kujundis väljendub roheline mõtteviis – tselluvillad taotlevad maja turvalisust ja selle elanike tervist. Eestis tootis tselluvilla Soojustuse OÜ eelkäija Walsekto OÜ – lühend sõnadest wall (sein) ja sekundaarne tooraine, mis tähistas seina täitmist taaskasutusainega. Tselluloossoojustuste koostises on teisese tooraine ajalehepaberi osakaal 80%, ülejäänud on boorimineraalid, selline koostis püsis väikeste kõikumistega kõigil tootjatel. Tänaseks on osa booriühendid asendatud, kuid paber on jäänud koostisse sama või pisut enama mahuga.

Müüte trükivärvist ja boriididest

Rohelise loosungi all tehakse palju pahategusid, kuid ajalehe trükivärvi väidetav mürgisus nende hulka ei kuulu. Värvid ei ole enam ammu vanad vene värvid, nad vastavad kõigile võimalikele ISOdele, sisaldades tahma nii väikestes kogustes, et tervisele see kahju ei tee. Vastasel korral võiks kahjulikuks pidada ka hommikust lehelugemist, kui trükivärv on värske ja sissehingamiseks otse meie nina all. Uurimused näitavad, et lehelugemisest mitu korda suurema tahmaannuse saab sütel grillvorstide küpsetamisest. Seda me ju ei karda. 
Tselluvillas on ajalehed juba töödeldud kujul ja kui vill on paigaldatud, on nad kinni seinakonstruktsiooni taga või pööningul, vahetut kokkupuudet ei ole ei trükimusta ega teise tselluvilla koostisaine boriididega. Boorimineraalid on lihtsalt mägede soolad, nende keemiline mõju sarnaneb keedusoolale. Mürkainete nimistutest neid ei leia, aga kasutust leiavad nad näiteks kosmeetikas ja väetistes. Ka kasutatud tselluvillaga võib põlde väetada, kahju sellest ei sünni.

Boorimineraalidel on mitu head eelist: esiteks annavad nad paberile süttimiskindluse, teiseks on neil hallitus- ja mädanemisvastane ning kolmandaks ka putukaid peletav toime. Ka need preparaadid, millega tõrjutakse majas näiteks hallitust, on booraksipõhised. Arvatakse, et kui ehitusnormides loobutaks tulekaitsenõudest, võiks toota mitu korda odavamat boriididevaba tselluvilla. Aga siis jääks materjal ilma ka hallitus- ja mädanikukaitsest. 

Hea maja hingab

Looduslikul paber- ehk puidukiul on märkimisväärne gaasilise vee ehk veeauru imavus- ja loovutamisvõime. Ühes grammis tselluloosis on nakkuvat poorset pinda enam kui 10 m² jagu. Tselluvilla selline hügroskoopsus ehk võime õhust niiskust imada ja seda endasse siduda teeb temast hingava materjali, nii nagu on hea veesidumisvõimega kõik teisedki puidutooted. Vahe on vaid selles, et võrreldes puidu kui suhteliselt tiheda materjaliga suudab õhuline tselluvill niiskuskahjustuse korral oma kuivainega võrreldes vett siduda ligi kümme korda rohkem. Seetõttu ei ole vaja ka kilesid ega membraane aurutõkkeks, mis takistaksid materjali veesidumis- ja loovutamistoimet. Hingavad materjalid ja konstruktsioonid on õhuvahetusele avatud ja püsivad kuivad. 

Sügiseti, kui väljas on niiskust palju, mahutub see pikkmisi soojustusse, kuid ei kondenseeru konstruktsioonide pindadele ega märga neid, seega seal külmasildu ei teki. Oleks hea, kui ka tuuletõkkematerjal ja tihendusmaterjalid on hingavad, eelistatult puidukiust ja paberist. Hingavus ei tähenda õhu või tuule läbilaskvust – maja tuleb ikka paberitega tõmbuse vastu sulgeda – hingavus tähendab võimet siduda veeauru hügroskoopsesse ainesse ja seda tagasi ilmastikku loovutada. Ei ole vaja karta liigniiskeid sügiseid, kui majas on head looduslikku päritolu konstruktsioonid ja soojustus, kogu niiskus seotakse ja antakse tagasi välja, suured kogused võtavad lihtsalt kauem aega. Selliste konstruktsioonide ja soojustusega ei teki ka kondensatsiooniohtu, meie majade ja paljude külmema piirkonna majade levinuim häda, mis tekitab majas hallitust. 

Soome arhitektuuriprofessoril ja vanade puitmajade taastamise silmapaistval eestvedajal Panu Kailal on ülilihtne retsept hallitusele: kuiv puit ei hallita. Järelikult tuleb hoolitseda selle eest, et konstruktsioonid püsiksid kuivad, et maja saaks hingata. Kailalt pärineb teinegi retsept: puidu märgumine ei ole ohtlik, kui see korralikult kuivatatud saab. Tema ongi üks nimekamaid hoonete hingavuse ja tervise eksperte maailmas

Süsihappegaasi ega radooni tase ei tõuse

Lisaks veeaurule võib läbi hingava konstruktsiooni imbuda muidki gaase. Õhk on gaaside segu, sisaldades hapnikku, süsihappegaasi ja palju muid gaase, sealhulgas gaasilist vett ehk veeauru. Kuna gaasidel on igal oma rõhk, siis kahe kõrvuti asuva kinnise ruumi või välis- ja siseruumi rõhud (nagu temperatuuridki) proovivad ühtlustuda. Niiskem gaasidesegu tahab liikuda kuivema poole, alarõhus on aga kuivem, kuni rõhud (nagu temperatuuridki) ühtlustuvad.

Kui siseruum on küllastatud süsihappegaasist (inimelu igapäevaprodukt), aitab hingav ehitis gaaside vahetust korrastada. Süsihappegaas liigub läbi seina ja laepiirete homogeensesse absorbeerivasse soojustusse, mõne aja pärast sealt aga edasi välisõhku – nii alaneb süsihappegaasi sisaldus toas. Muidugi ei asenda see normaalset õhuvahetust, kuid ei lase halbadel gaasidel ka ülepiiriliseks tõusta. Me teame, mis on umbne või äärmuseni kuiv õhk toas, mis on saastunud ioonidevaene 
linnaõhk, mis on staatiline elekter ruumis ja mis on sundventilatsiooni müra ja sundventileeritud külm õhk. Head, miinusioonide poolest rikast toaõhku leidub ikka just hingavates hoonetes.

Aga on veel üks oht, milleni on viinud majade tihe aurutõkestatus, vale asukohavalik, ehitusmaterjalide juhuslik valik ja õhku läbilaskvad kergkruusplokkidest soklid. See on maapinnast elamusse lekkiv radoon, gaas, mis on tõsine vähiriskiga pahategija. Mõned aastaid tagasi, kui Eestis radooni kontsentratsioonitaset mõõdeti, ületas selle tase kahes tuhandes majas 400 Bq/m³, mis on ülepiiriline. Aga ohus elamuid on hoopis enam. Tihe aurutõke hoiab gaasi majaseinte vahel kinni, olenemata sellest, kuidas see sinna sai, aurutõkketa hingavast majast leiab aga radoon ise pääsu välja.

Praktikas parem kui teoorias

Soojustus töötab koos ehituskonstruktsioonidega. Näitajad, mis saadakse katsetuste käigus laborites, sisaldavad n-ö absoluutandmeid, mida alati ei mõjuta tegelik pilt ehitustel ja valmismajades. 

Tselluvill kuulub põlevate materjalide hulka, klassi V1. Kuid ta talub väga kõrgeid kuumakraade, peab vastu tõsistele tulekoormustele ja leeke temast ei lahvata – ta vaid söestub aeglaselt, umbes ühe millimeetri jagu minutis, nii nagu massiivpuit, tõrjudes edukalt põlengu edasikandumist konstruktsioonidele. Ja seda tänu oma niiskusele, mida materjal ikka sisaldab ning boorimineraalide kristallveele.

Soojustus on igati turvaline. Kuid näiteks vahetult korstnajalgade ümbrusse, kus materjal väga kuivaks muutub, ei tasu teda siiski panna, sinna kuulub kõige tugevam, eritöötluse läbinud kivivill. Meie praktikas oli juhus, kus põlengusse sattunud maja peremees tuli tänama, et tema kodus oli tselluvill – nii sai ta tulel sabast kinni.

Sama lugu on tselluvilla soojusjuhtivusega, mille väärtus 18%-lise niiskuse juures on 0,041 W/m²K. Samu väärtusi leiab teisteltki. Kuid võrreldes materjalidega, mis aasta-paari möödudes, suurte külmakraadide ja samuti õhulekete tulemusel palju oma soojusväärtusest kaotavad, on tselluvill praktilises elus tublisti stabiilsem soojustus.

Paindlik paigaldus

Tselluvill toetab kõiki avatud aurutõkketa lahendusi, kõiki piirdeid ja konstruktsioone, millel on pisutki nakkuvat pinda, eriti hästi puitu. Eeltööd tuleb ära teha enne soojustamist, pööningutel õhulekkekohad kinni teipida ja tuuletõke korralikult kinnitada, seintes ettevalmistatud roovitus kinnitatud. 

Horisontaalpindadesse nagu pööningud, põrandad või vahelaed, puhutakse kuiv soojustus pneumaatilise seadmega. Kiht jääb kompaktne, vahede ja liitekohtadeta, sellisest ei leki soojus kuskile. 60 cm sammuga püst- või kaldpiiretesse paigaldatakse materjal pritseseadmega, mille käigus puidukiud niiskuvad ja püstsõrestike vahele seinaavadesse kleepuvad. Seinad tasandatakse vastava seadeldise abil ja kuivanud pind ühtlaselt sile ning vetruv. Rõht-, kald- ja püstpindades võib kasutada ka paigaldusviisi, kus soojustus puhutakse surve all tarindite vahelistesse õõnsustesse.

Puit on tagasi

Puit on jälle arhitektide lemmikuks saamas, seda näeb nii fassaadis, konstruktsioonis kui siselahendustes. Taas on käigus roomatid, savikrohvid, looduslikud pigmendid ja sideained värvides. Ehitatakse palkmaju, põhumaju ja energiasäästumaju, mõeldakse välja kõike, kus tervislik on ühendatud energiasäästuga. Kõiki neid häid uusi ja ka traditsioonilisi lahendusi toetab hingav tsellusoojustus. Hingavus ongi elutähtis, kuna oleme elusolendid. 

Allikas: Soojustuse OÜ