Laepealsete ja pööningute lisasoojustamine ehk vana soojustuskihi peale uue tselluvilla puhumine annab märgatava kütteenergia kokkuhoiu, loob ühtlasema toatemperatuuri ja hubasema ruumikliima, kus õhk ei muutu liiga kuivaks ega staatiliseks.

Tselluvilla kiud on lühikesed ja tänu oma raskusele avavad need alussoojustuse pealiskihi, tungides selle kiududesse. Kihid nakkuvad paremini ja sulavad ühtseks. Lühike kiud täidab vana soojustuse vahed ja praod paremini, paraneb kogu kihi isolatsioonivõime ja lisatud kihi paksuse võrra väheneb kütmisvajadus.
Uue kihi lisamine kaitseb pööningut ka läbipuhumise eest: tselluvillas on lisaks peenele struktuurile ülipeen, tolmusarnane kiht, mis langeb pärast puhumist soojustuse pinnale ja seob õhus oleva niiskuse endasse. Pinnale moodustub paberitaoline koorik, mis takistab villa kaasaliikumist tuule ja õhuvooludega ning toimib nagu tuuletõke. Selletõttu on vaja vaid 10-15 cm üle soojustuskihi ulatuvat tuuletõket.
Kui õhuniiskus on optimaalne, ei mõjuta ka niiskus tselluvilla isolatsioonivõimet. Kiude aitab kuivana hoida allpool olev algne soojustuskiht. Paraneb kogu isolatsiooni (uus+vana kiht) soojusjuhtivus.
Tihti ei ole vanade majade pööningutel aluskatet või -vaipa, millele niiskus koguneks, nii et vesi on hakanud läbi lae tilkuma. Kui vana soojustuse peale lisada uus kiht tselluvilla, seob see kondensvee endasse ja aurub sealt hiljem tasapisi välja, nii ei tungi see enam hoonesse. Sellega paraneb kogu pööningu niiskustehnika ja veelekkeid ei teki.