Puistevilla rahvakeelne ja tehniline mõiste

Sõnale puistevill on Eestis kujunenud rahvakeelne tähendus, millega mõeldakse soojustusmaterjale üldse. Ei tahaks seda nimetust vaidlustada, vaid juhtida tähelepanu, et eri villade valmistajatele ja ka paigaldajatele ei märgi sõna puistevill soojustusmaterjale üldiselt, vaid puistevill on kindel tehnoloogia, mille põhjal materjali valmistatakse või paigaldatakse. Valmistajatele on palju olulisem soojustuste põhikomponent, milleks võib olla puit või paber, kivi või klaas. Selle põhjal valmistajad/tootjad erinevadki. 

Puistevillana esinevad nii tselluvill, kivivill kui klaasvill ja selle all mõeldakse lahtist puistematerjali, millega täidetakse majade horisontaalpindu - laepealseid ja  pööninguid. Seintesse, ka kaldseintesse puistematerjal ei sobi, sinna läheb niiskpritse-vill või plaadid/matid. Puistevill  on lahtine puistematerjal, mis paigaldatakse pööningule ja temast erineb kinnine kompaktmaterjal, mis läheb seina. Puistematerjali valmistatakse ühtmoodi, kompaktmaterjali teistmoodi. 

Erinevad villad on saanud oma nime nende põhikomponendi järgi - kivivilla põhikomponent on kivikiud, klaasvillal klaaskiud, tselluvillal puidukiud. Kivi- ja klaaskiud on mineraalset algupära, tsellulooskiud orgaanilist algupära. Kõigi orgaanilist päritolu villade plussiks on niiskuse sidumise ja reguleerimise võime, mis on meie kliimas oluline. Lisaks neile on veel tahke vahtplast - polüstüreen ja polüuretaan, mis on arenenud naftatööstuse haruna. Plastist materjalid ei esine puistematerjalidena, nende nõrgaks küljeks on põlemine, mille käigus eraldub atmosfääri väga mürgiseid aineid. Ka kohapeal pritsitava ja konstruktsioonis kõvastuva vahturetaani puhul on vaidluskoht olnud materjali kahanemine, mis jätab seinad hõredaks ja Soomes on vahu kasutamisest loobutud. Kuid selgi materjalil on oma väljakujunenud kasutuskohad.

 

Please publish modules in offcanvas position.