Maamaja-sõbralik puiste-tselluvill 

Miks sobib puiste-tselluvill eriti maamajja või vanasse puitmajja ja mille poolest ta on tõhus? Kõige olulisem argument tselluvilla kasutamiseks puitmajades on tema niiskustehniline võimekus. See seondub maamajas ja vanas majas kasutatud materjalidega, milleks on valdavalt puit ja selle tundlikkusega moodsate mittehingavate tehismaterjalide suhtes. Maa- ja vanad majad on nagu elavad organismid, mis hingavad ja milles on hea hingata, sest neis puudub uuele ajale iseloomulik rikutus - aurukindlus, tehismaterjalid, odav ja kiire töö. Puitmajade väärtust tasub säilitada ja suurendada. Nad on tihti soojustatud käepäraselt ja kättesaadavate materjalidega, korralikult tihendamata ja seetõttu jahtuvad kiirelt maha. Puitasumeid tasub siiski soojustada hingavalt ja ettevaatlikult - parim puiduga haakuv soojustus on tselluvill.

Teine tselluvilla eelis puitmajades on lihtsad soojustamislahendused. Materjali saab ilma aurukilede ja läbivate tuuletõketeta paigaldada majas kõikjale, nii et tema head soojustehnilised näitajad töötavad. Kui tselluvilla soojusjuhtivus on 0,039, siis sellise soojusväärtuse ta majale tagabki. Kui eeltöö ehk hoone tihendamine on hoolikalt tehtud, täidetakse tselluvilla puhudes üsna väikesedki uurded ja praod, olgu konstruktsioon tikksirge või kõverustega või mitmel eri ajastul ümber ehitatud. Oleme leidnud lahendused ka selliste keerukate konstruktsioonide soojustamiseks, kuhu algul puudus üldse ligipääs. Maamajade katusealuseid soojustades ei ole vaja ka vanu soojustusi sealt kokku korjata, kui aluspind on tihendatud. Tselluvill puhutakse vanale soojustusele peale ja parandatakse maja hingavust ning soojajuhtivust. Ja veel üks tähtis asi: isegi niiskudes säilitab tselluvill oma soojustusvõime, see on oluline erinevus mineraalvilladest.

Soojustamise ja soojustusmaterjali hindadest. Tselluvill esineb ainult puistematerjalina, ka seintesse paigaldatakse puistematerjali, mida nakkumiseks niisutatakse. Kuid kuna me müüme tselluvilla ja tema paigaldust (vajadusel ka käiguteede ehitust, seinte puhul tuuletõkete paigaldust jm), peame arvestama soojustamisele kuluvat tervikhinda. Vahtpolüsterooli või klaasvilla müüakse tüki- või plaadihinnaga ega arvestata sealjuures soojustamise koguhinda, kuhu kuulub veel terve hulk abimaterjale - aurukiled, niiskuskindlad teibid, läbivad tuuletõkked ja nende kõigi aeganeelav paigaldus ja töömeeste hoolikus. Sellest jääb mulje, et need soojustused on palju odavamad kui tselluvill. Tselluvill ei vaja neid paljusid abimaterjale ja nädalaid kestvaid tööd. Tselluvillaga soojustamine on seetõttu odavam, kindlam ja lihtsam. 

Mõelgem veel ühele praktilisele aspektile. Millegipärast kipuvad just soomlased Eestis tselluvilla hindama. See ongi mõistetav, sest 70ndate astate energiakriisi ajal hakati Soomes maju soojustama massiliselt klaasvillaga. Kuid kümne-paarikümne aasta pärast oli riik kaotanud osa oma elamufondist, põhiliselt majavammi ja hallituse tõttu. Selle põhjuseks peetakse klaasvillaga kaasnenud tehnilist praaki. Riiklikul tasandil on praegu meilgi lausa soovituslik soojustada klaasvillaga. Kas see on vastutustundlik? Kui Soomes on üle miljoni eramaja, siis Eestis vaid 160 000, ja teame, kui raske on uue maja ehitamine - mitmekordselt raskem kui soomlasel. 

Please publish modules in offcanvas position.