Tselluvill 26% energiatõhusam kui klaasvill

Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri λn väärtus, seda paremini materjal isoleerib. Tselluvilla soojusjuhtivustegur (λn) 18%-lise niiskussisalduse juures on 0,039 - 0,041 W/mK. See kõrge isolatsioonivõime tekib tänu puidukiu poorsusele ja suurele liikumatu õhu sisaldusele kiudude vahel. Võrreldes materjalidega, mis aasta-paari möödudes, suurte külmakraadide ja õhulekete tulemusel palju oma soojusväärtusest kaotavad, on tselluvill praktilises elus tublisti stabiilsem soojustus. Ka läbipuhuvus on tselluvillal väike, sõltuvalt paigaldusviisist 50-70% väiksem kui traditsioonilistel villadel. Nii väheneb lae kohal puhuva tuule või seina sees toimuva konvektsiooni mõju. Suvel stabiliseerib tselluvill kuuma õhu survet, soojustatud majas valitseb paras jahedus. Seda tselluvilla ärakasutamata poolt on põhjanaabrid asunud rakendama Indias.

1989/1990 aasta talvel viidi Colorado Ülikooli juures läbi energiatõhususe uuringud kahes sarnases ehitises, mis erinesid ainult soojustusmaterjali poolest. Ehitises A olid seinad soojustatud 14 cm paksuse märgpritse tselluvillaga ja pööning vabapuiste tselluvillaga, mille paksus vastas U-30le. Ehitis B sai U-19le vastavad klaasfiibermatid seina ja U-30le vastavad matid pööningule. Erinevad testimised ja mõõtmised kestsid üle kahe kuu. Allpool on toodud testimiste tulemused.

Enne soojustustega täitmist oli Ehitis B (klaasvill) üle 12% tihedam kui Ehitis A, pärast soojustamist selgus, et Ehitis A (tselluvill) oli palju tihedam kui ehitis B - tsellufiiber tihendas ehitist 36% kuni 38% paremini kui klaasfiiber. Ööpäevase soojuskao test näitas, et pärast 9 tundi (keskööst kuni hommikul kella 9ni) oli tsellufiibriga maja 7 Fahrenheiti soojem kui klaasfiibriga maja. Kõige tähelepanuväärsem, et pärast kolmenädalast monitooringut kasutas tsellufiibriga maja kütmiseks 26,4% vähem energiat kui klaasfiibriga maja.

Please publish modules in offcanvas position.